​

ISADUSE TUVASTAMINE JA ELATISE SISSENÕUDMINE ÜHES MENETLUSES

 

Sissejuhatus:

Riigikohus on hiljuti teinud olulise otsuse, mis puudutab alaealise lapse õigust nõuda elatist perioodi eest, mil põlvnemist isast ei olnud veel seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Otsus käsitleb mitmeid õiguslikke küsimusi, sealhulgas elatisehagi rahuldamist, põlvnemissuhete tuvastamist ning tagasiulatuvaid õigusi ja kohustusi. Selles artiklis uurime põhjalikumalt Riigikohtu seisukohti ja nende mõju alaealiste laste ja nende vanemate õigustele.

​

Otsuse taust:

Kolleegium on otsustanud jätta ringkonnakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata vastavalt Tsiviilseadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 sätetele. Samuti keeldus ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, märkides apellatsioonkaebuse perspektiivitust. Kostja oli maakohtus elatisehagi õigeks võtnud ning TsMS § 652 lg 7 kohaselt kehtis õigeksvõtt ka apellatsiooniastmes. Kostja ei ole õigeksvõtu kehtivust kahtluse alla seadnud.

Põlvnemissuhte tuvastamise küsimus:

​

Riigikohtus vaidlevad pooled selle üle, kas alaealine laps saab nõuda isalt elatist perioodi eest, mil põlvnemist isast ei olnud veel seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Kostja väidab, et kuna elatisehagi esitamise ajaks ei olnud jõustunud kohtuotsus, millega oleks tuvastatud, et hageja põlvneb kostjast, ei saanud elatist välja mõista tagasiulatuvalt.

​

Riigikohtu seisukoht:

Riigikohtu seisukohalt, et elatisehagi tuleb rahuldada, kuid eeldusel, et poolte vahel eksisteerib põlvnemissuhe. Perekonnaseadus reguleerib õigussuhteid, sealhulgas ülalpidamiskohustust, mis tuleneb põlvnemisest (PKS § 96 jj). Seaduslik põlvnemine tuleneb kindlaksmääratud viisil, eelkõige PKS § 82-95 ja 161 alusel. Siiski on ekslik arvata, et põlvnemissuhte olemasolu sõltub hagi õigeksvõtust või DNA-testist, mis tuvastab, et kostja on >99,999999999% tõenäosusega hageja bioloogiline isa. Väljaspool seaduses sätestatud korda, sealhulgas DNA-testi tegemist, võib küll selgitada välja isiku bioloogiline päritolu, kuid see ei tekita õiguslikult tähenduslikku põlvnemissuhet. Põlvnemissuhte tekkimine või lõppemine ei ole seotud rahvastikuregistrisse kandmisega (RKTKm 12.01.2022, 2-19-1719/87, p-d 12-15).

 

Tagasiulatuva mõju küsimus:

Riigikohus on varem seisnud seisukohal, et lapse isast põlvnemise tuvastamine kehtib tagasiulatuvalt alates lapse sünnist (RKTKo 07.03.2007, 3-2-2-2-07, p 10; RKTKo 11.06.2008, 3-2-1-36-08, p 12; RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-129-09, p 11; RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 10). See tähendab, et kohtu poolt põlvnemise tuvastamise korral loetakse mees lapse isaks tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, seades talle esimese astme üleneva sugulase õigused ja kohustused. Siiski ei tähenda see, et tagasiulatuvalt saaks täielikult teostada põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

​

Kokkuvõte:

Riigikohtu otsus selgitab olulisi õiguslikke küsimusi seoses alaealiste laste õigusega nõuda elatist perioodi eest, mil põlvnemist isast ei olnud veel kindlaks tehtud. Põlvnemissuhte tuvastamine on oluline eeldus elatisehagi rahuldamiseks ning see tuleb teha seadusega sätestatud viisil. Samuti ei saa põlvnemissuhte olemasolu mõjutada hagi õigeksvõtt ega DNA-testi tulemus, välja arvatud seaduslikud kriteeriumid. Lisaks tuleb arvestada, et tagasiulatuvate õiguste ja kohustuste teostamine ei ole täielikult võimalik.

Riigikohtu otsus annab olulise suunise alaealiste laste ja nende vanemate jaoks ning aitab selgitada perekonna seaduse kohaldamist ja kohtupraktikat seoses põlvnemissuhte tuvastamise ning elatisnõuete esitamisega. Otsus rõhutab, et põlvnemissuhte kindlaksmääramine on oluline alaealiste laste õiguste tagamiseks ning vanemate vastutuse võtmiseks.

 

Oluline on märkida, et põlvnemissuhte tuvastamisel on tagasiulatuv mõju, mis tähendab, et lapse isast põlvnemine loetakse kehtivaks alates lapse sünnist, kui selle kohta on olemas kohtuotsus või muu seadusega ette nähtud viisil kindlaks tehtud faktid. See võimaldab lapsele tagasiulatuvalt saada õigustatud elatist ning teisi seadusega ettenähtud õigusi ja kohustusi.

'

Kokkuvõttes võib öelda, et Riigikohtu otsus annab selguse ja juhised perekonnaõiguse valdkonnas ning rõhutab põlvnemissuhte tuvastamise olulisust alaealiste laste õiguste kaitseks. See juhtum toob esile õiguslikud põhimõtted ja kriteeriumid, mida tuleb järgida elatisnõuete esitamisel ning põlvnemissuhte tuvastamisel. Advokaatidel ja juristidel on oluline olla kursis Riigikohtu praktikaga ning pakkuda klientidele nõu ja abi vastavalt kehtivatele õigusnormidele.

​

KUI SOOVID ESITADA KOHTUSSE AVALDUSE PÕLVNEMISE TUVASTAMISEKS JA ELATISE NÕUDES, JULGELT PÖÖRDU MEIE ÕIGUSSPETSIALISTIDE POOLE. 

​

+372 53913710. E-post: info@juristonline.ee"

​