Hindamaks lepingulise kohustuse kehtivust, tuleb asjaomane leping õiguslikult korrektselt kvalifitseerida, sest eri liiki lepingutele võivad kehtida erinevad nende kehtivust mõjutavad nõuded (sh seadusest tulenev vorminõue). Poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on kohtu ülesanne, kusjuures kohus ei ole seotud poolte õiguslike seisukohtadega (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Lepingu õiguslik kvalifitseerimine ei saa piirduda üksnes lepingudokumendis kasutatud lepingu nimetusega, vaid lepingu sisu tuleb välja selgitada lepingu tõlgendamise teel (VÕS § 29). Üks lepingudokument võib sisaldada mitut eri kokkulepet, millest mõne kehtetuse korral tuleb ülejäänute kehtivuse hindamisel juhinduda TsÜS §-s 85 sätestatust.
Lepingus sanktsioonide ettenägemine kinnitab üldjuhul kohustuse siduvust ja seega kokkuleppe suunatust kinnisasja omandamisele (vrd RKTKo 08.06.2006 3-2-1-32-06, p 16; ka RKTKo 29.11.2017 2-16-8456/31, p 15).
Riigikohus leidis, et kaudselt väljendatud kohustust sõlmida kinnisasja omandamisele suunatud leping võib sisaldada ka broneerimisleping, millega nähakse kinnisasja ostmisest huvitatud isikule tehingu temast sõltuvatel asjaoludel ärajäämise puhuks ette rahaline koormis, mis ületab temale lepingu alusel osutatud teenuse harilikku väärtust. Kui tasu ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstavat summat ja kokku on lepitud selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppele, mis AÕS § 119 lg 1 järgi peab olema notariaalselt tõestatud (vt RKTKo 29.11.2017 2-16-8456/31, p 16).
Juhul kui soovid lepingu analüüsi, õigusnõu või esindust kohtus, siia võta meiega ühendust www.juristonline.ee. Õigusabi just siis kui Sa seda vajad. JuristOnline.ee
Comentarios