top of page
  • !

Üldkoosoleku kokkukutsumine juhatuse liikmete poolt kelle volitused lõppesid

KrtS § 20 lg 1 kaudu korteriomanike üldkoosolekule kohalduva mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 2 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. MTÜS § 20 lg 4 sätestab, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut MTÜS § 20 lg-s 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Eelnevast järeldub, et selleks, et korteriomanikud saaksid üldkoosoleku ise kokku kutsuda, peab vähemalt 1/10 korteriomanikest olema MTÜS § 20 lg-t 3 järgides kirjalikult ja põhjust ära näidates nõudnud üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuselt. Juhatuse puudumisel ei ole sellist nõuet võimalik esitada.


Ei ole välistatud, et viimati valitud juhatuse, kelle ametisuhe on lõppenud, passiivsuse tõttu (vt eespool määruse p 10) või muus olukorras (nt kus juhatust või valitsejat ei ole kunagi valitudki) saavad üldkoosoleku kokku kutsuda ka korteriomanikud ise, st ilma selleta, et nad oleksid enne pöördunud üldkoosoleku kokkukutsumise taotlusega korteriühistu juhatuse poole. Selliselt üldkoosoleku kokkukutsumine ei kujuta endast üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Selline olukord võib tekkida nt ka siis, kui (ainus) juhatuse liige on surnud või valitseja (KrtS § 26) on lõppenud.


Kolleegium selgitab, et juhatuse ametiaja lõppemisel on korteriomanikel uue juhatuse valimiseks võimalus taotleda kohtult, et see määraks KrtS § 25 alusel TsMS §-des 602-606 sätestatud korras juhatuse asendusliikme, kelle ülesanne on juhatuse valimiseks üldkoosoleku kokkukutsumine. Küll aga tuleb silmas pidada, et asendusliikme tasu ja kulutused hüvitab TsMS § 605 lg 1 järgi juriidiline isik.


Eelnevast tulenevalt on kohtud kokkuvõttes õigesti jätnud avalduse rahuldamata, kuid põhjendanud seda osaliselt ekslike põhjendustega.


Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus, millele kohaldatakse tehingu kohta sätestatut (RKTKm 02.12.2020 2-18-9475/52, p 9.1). Seega on tegemist ühepoolse tehinguga TsÜS § 67 lg 2 teise lause mõttes (RKTKm 21.12.2022 2-20-11256/51, p 13.1). Seadus ei keela sellist tehingut teha ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes (RKTKo 20.12.2016 3-2-1-65-16, p 18). Küll aga peab kolleegiumi arvates olema korteriomanikele selgelt arusaadav, et üldkoosolekul hakatakse otsustama juhatuse liikme valimise üle. See tähendab, et sellisele asjaolule tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates viidata. Vastasel juhul on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, mis toob KrtS § 29 lg 1 järgi kaasa juhatuse liikmete valimise otsuse tühisuse (vt aktsiaseltsi kontekstis RKTKo 08.04.2008 3-2-1-22-08, p 13).







2 views0 comments

Comments


bottom of page