Juhul, kui korteriomanik nõuab korteriühistult selliste dokumentidega tutvuda võimaldamist (nt pangakonto väljavõttega), mis sisaldavad teiste korteriomanike või kolmandate isikute isikuandmeid, võib dokumentidega tutvuda võimaldamine olla piiratud isikuandmete kaitse vajadusega.
Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) nr 2016/679, üldmäärus). Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab isikuandmete kaitse seadus (vt selle seaduse § 1 lg 1 p 1). Kolleegiumi hinnangul on korteriomanikule isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvuda võimaldamine käsitatav isikuandmete töötlemisena ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemine üldmääruse art 4 p‑de 1 ja 2 mõttes.
Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida üldmääruse art-s 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Muu hulgas peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik ehk isikuandmete töötlemine peab vastama mõnele üldmääruse art‑s 6 toodud tingimusele. Isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmise eest vastutab vastutav töötleja (üldmääruse art 5 lg 2), kes on KrtS § 45 lg 1 alusel korteriomanikule dokumendiga tutvuda võimaldamise puhul korteriühistu (üldmääruse art 4 p 7).
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul võib korteriomaniku teabeõiguse (KrtS § 45) puhul korteriühistul olla teiste korteriomanike ja kolmandate isikute isikuandmete töötlemise õigus tulenevalt üldmääruse art 6 lg 1 p-st c koostoimes KrtS § 45 lg-ga 1.
Korteriühistu eesmärk on eelkõige korteriomanike ühistes huvides korteriomandite kaasomandi osa eset valitseda (vt KrtS § 34 lg 2), mistõttu kogub ja töötleb korteriühistu üldjuhul ka isikuandmeid üksnes eelnimetatud eesmärgi täitmiseks. Isikuandmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid algselt koguti, on lubatav üldmääruse art 6 lg-s 4 sätestatud juhtudel, mh siis, kui selline õigus tuleneb riigisisesest õigusest. Kõnealuse korteriomaniku teabenõude puhul on selliseks õiguslikuks aluseks KrtS § 45 lg 1.
Isikuandmete töötlemisel tuleb mh tagada, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (nn võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte, üldmääruse art 5 lg 1 p c). Korteriühistu kui isikuandmete vastutava töötleja jaoks tähendab see kohustust hinnata, kas korteriomanikul dokumentidega, millest nähtuvad teiste isikute isikuandmed, tutvuda võimaldamine on kooskõlas eesmärgiga, mida korteriomanik dokumentidega tutvumisega saavutada soovib.
Eelnevast tuleneb, et ehkki korteriomanik ei pea KrtS § 45 lg 1 alusel esitatava teabenõude puhul põhjendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks (vt käesoleva määruse p 12), peab ta juhul, kui need dokumendid sisaldavad teiste isikute isikuandmeid, siiski põhjendama oma huvi dokumentidega tutvumiseks viisil, kus ta saab tutvuda isikuandmetega. Kui korteriomanik oma sellist huvi ei põhjenda, ei tohi korteriühistu KrtS § 45 lg-st 2 tulenevalt siiski keelduda korteriomanikule dokumentidega tutvuda võimaldamisest täielikult. Sel juhul peab korteriühistu, juhul, kui korteriomanik seda soovib, võimaldama viimasel tema nõutud dokumentidega tutvuda viisil, kus neis on teiste isikute isikuandmed kinni kaetud.
Juhul kui oled korteriomanik ja Sinu õigusi rikutakse, siis võta julgelt ühendust JuristOnline.ee juristiga. Konsultatsiooni hind alates 20 eurost. www.JuristOnline.ee
Comments